Tehnilise Järelevalve Amet: mobiilside pole inimõigus

Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuste osakonna juhi Oliver Gailani hinnangul suhtuvad Eesti inimesed mobiilsidesse kui inimõigusesse, mis peab alati ja kõikjal olema kättesaadav. Tegelikult pole ühelgi mobiilifirmal kohustus sellist võrku rajada.

“Tallinna kesklinnas ei ole me mõõtmas käinud, aga hiljuti tegime Eestis väikse ringi peale ja sealt selgus, et kõneõnnestumised olid eri võrkudes olid 97 kuni 99 protsenti,” rääkis Gailan. Ta lisas, et sageli põhinevad kurtmised kehva levi üle inimeste emotsionaalsel arvamusel, sest kontrollima minnes probleemi pole.

Ametniku arvates kasutavad inimesed tänapäeval mobiilseid teenuseid nii palju, et iga väike puudus teenusest tundub juba häiriv. “Inimeste ootused mobiilsidele on läinud väga suureks ja kindlasti on see muutnud inimeste valuläve madalamaks,” oli Gailan veendunud.

Gailani sõnul pole kusagil sätestatud mingeid norme mitu kõnet peab õnnestuma. Mobiilsidet pakkuvad ettevõtjad ehitavad tema sõnul võrke ja teenuse kvaliteedi üles vastavalt oma võimalustele ja ärihuvidele. “Kuskil ei ole kohustust pakkuda igal pool, igas keldris, igal tänaval teenust,” rõhutas ta. Gailani sõnul suhtuvad Eesti inimesed mobiilteenusesse kui inimõigusesse. “Et see peab igal pool töötama nui neljaks, igas talus, igas metsatukas, aga kindlasti see nii ei ole,” oli ametnik veendunud.

Kuigi viimastel päevadel on EMT kliendid surisenud kehva andmeside kvaliteedi üle Tallinna kesklinnas, siis ka seal võib Gailani sõnul olla kohti, kus on probleeme. “Raadiolevi puhul mõjuvad teatud füüsikaseadused ja igale poole igasse nurgatagusesse sa ei jõua. Võid teha nii hea võrguplaneeringu kui tahes ja kui palju tahes raha sisse panna, aga ikka jäävad kohad, kus seda teenust ei ole,” toonitas Gailan.

Ametniku sõnul on mobiilsidevõrgu ja telefoni koostöö väga oluline kvaliteetse teenuse pakkumiseks. “Aina kiiremini tuleb uusi mudeleid peale ning tihti on ka mudelitel teatud tarkvaravigasid, mis võivad kvaliteeti mõjutada, põhjustada näiteks kõnede katkemist või ei suuda telefon võrku vahetada.”

Küsimusele, mida ikkagi halva side korral teha, vastas Gailan, et head soovitust ei olegi. “Kui inimene on enda arvates leviaugus, siis proovige teist telefoni, äkki see on parema leviga,” pakkus ta välja ühe võimaluse. Gailan lisas kohe, et tegelikult ei ole sideettevõtjal kohustust tulle kliendile vastu ja tagada igas metsatalus ja –tukas levi. Ka soovitas ta teavitada probleemist ettevõtet.

“On soovitatud telefon käsitsi 2G võrku lülitada, aga kui inimene tahab kiiret mobiilset internetti kasutama hakata, siis peab ta hakkama 3G´d sisse lülitama ning see on ebamugav ja ei pruugi meelde tulla,” tõdes ta.

Allikas: www.tarbija24.ee

Lisa kommentaar